Meditsiinilise pildistussüsteemi lisavarustusena arendatakse kõrgsurve süstalt järk-järgult välja röntgenikiirguse masina, kiirelt filmi vahetamise masina, kujutise võimendaja ja kunstliku kontrastainega. 1980-ndatel leiutati automaatne süstal, mida kasutati kontrastsetradiograafia jaoks, ja Jonsson leiutas roostevabast terasest kõrgsurve süstalt. Varsti pärast seda leiutas Rootsi Ake Gilund esimese kõrgsurve süstla ja kahepoolse filmi vahetuse ja kasutas seda angiograafiaks. Tänapäeval on kõrgsurve süstalt laialdaselt kasutatud erinevates angiograafilistes uuringutes, CT-tõhustatud angiograafias ja MR-i täiustatud skaneerimises.
